Aktiivsusmonitorid on kolmest nimetatud grupist kõige soodsamad. Nende peamine eesmärk on mõõta oma kasutaja päevast aktiivsust ning mõnel juhul ka ööune kvaliteeti.

Aktiivsuse mõõtmine toimub jooksvalt seadet kandes. Selle tulemusena loeb seade kokku tehtud sammud ja kulutatud kalorid. Osal juhtudel saab kasutaja ka meeldetuletuse, kui jäädud on liiga pikaks ajaks istuma või muututud muidu passiivseks. Aktiivsusmonitoridel võib olla ekraan, kust näeb kellaaega ja kogunenud samme, kuid see võib ka puududa. Tavaliselt oskab aktiivsusmonitor Ant+ või Bluetoothi abil suhelda ka kasutaja telefoniga, mis tähendab, et telefonis olevast rakendusest saab kogunenud andmeid vaadata ja seada ka soovitavaid eesmärke. Paremad seadmed näitavad ka kellaaega ning telefonile saabunud teavitusi. Osal juhtudel on aktiivsusmonitoril olemas ka pulsilugeja, mis mõõdab pulssi randmelt. Aktiivsusmonitorid on saadaval suhteliselt soodsa hinnaga ning nende eeliseks on ka aku või patarei pikk kestvus. See võib ulatuda nädalast kuni aastani. Seega on aktiivsusmonitorid ideaalsed kaaslased nii-öelda tavakasutajatele, kes soovivad oma päeva jooksul läbitud samme ja kulutatud kaloreid mõõta. Seetõttu ongi aktiivsusmonitorid tänu oma lihtsusele ja soodsale hinnale väga levinud.

Mida ostmisel jälgida?

Kas valida ekraaniga või ekraanita mudel? Kas seade on veekindel? Kas see ühildub telefoniga? Kuna toode on mõeldud pidevaks kandmiseks, siis on olulised ka selle suurus, värv ja välimus.

Spordikellad

Erinevalt lihtsakoelisematest aktiivsusmonitoridest on spordikellad loodud ja mõeldud spetsiaalselt sportimisel kandmiseks. Loomulikult suudab spordikell lugeda ka samme ja kaloreid, kuid reaalselt on need seadmed siiski mõeldud treeningutel kasutamiseks ja sel ajal keha ning treeningu jälgimiseks. Spordikellad on sageli veel omakorda alade järgi jaotatud ja nii võib soetada seadme, mis on mõeldud spetsiaalselt ujujatele või siis näiteks jooksjatele. Seega tasub ostmisel kella suunitlusele tähelepanu pöörata ja mõelda, milliste aladega peamiselt tegeletakse.

Reeglina on neil kelladel olemas ka GPS-jälgimine hilisemaks teekondade analüüsimiseks ja ka kõrguse ning õhurõhu mõõtmise oskus. Toetatud on ka pulsilugemine kas randmelt või pulsivöö abil rinnalt. Tavaliselt on spordikellad küll veekindlad, kuid veekindluse ulatus võib siiski erineda alates pritsmekindlusest kuni täieliku ujumiskindluseni. Üldjuhul on kõik spordikellad mõeldud arvuti või telefoniga ühendamiseks, et toetava rakenduse kaudu andmeid analüüsida ning seeläbi treeningute tõhusust parendada. Nii saab vaadata, kui optimaalses vahemikus või suurte kõikumistega oli kasutaja pulss ning kas keha hapnikutarbimine oli korras. Sageli leiab kella pardalt ka nii-öelda virtuaalse treeningpartneri, mis toetab ja motiveerib pingutama.

Mida ostmisel jälgida?

Uuri, millise spordiala jaoks kell on mõeldud. Mõtle, millist infot sportimise ajal ja järel saada soovitakse. Vaata, kui veekindel seade on. Kas pulsi mõõtmiseks piisab randmel olevast andurist või on vajalik eraldi pulsivöö. Mis materjalidest kell tehtud on ja kui suur on selle korpus.

Nutikellad

Need seadmed on mõeldud kasutamiseks koos telefoniga ning vähegi arvestatavad seadmed on reeglina ka mõne telefonitootja valmistatud. Nutikelladel on alati puuteekraan ning need on väga universaalsed, kuna neisse saab sarnaselt nutitelefoniga rakendusi ja seeläbi funktsioone juurde lisada. Nutikellad oskavad muidugi lugeda ka samme ja kaloreid ning osasse mudelitesse on lisatud vastava tarkvara abil ka spordikella funktsionaalsusi treeningute jälgimiseks. Sageli on toetatud ka pulsi lugemine randmelt. Kuid nende kellade kasutusala ei piirne vaid sellega. Kuna nutikellad töötavad sümbioosis telefoniga, siis saab kella ekraanilt lugeda telefoni saabunud teavitusi, sms’e, kirju jms. Samuti saab juhtida näiteks muusikaga seotud funktsioone.

Nutikella kõige tähtsam element on ekraan. Seega tasuks selle suurusele ja kvaliteedile suurt tähelepanu pöörata. Ekraani kaudu käib ka kella juhtimine ning sellele kuvatakse olenevalt kasutusel olevast rakendusest väga erinevat infot. Loomulikult saab muuta ka sihverplaadi disaini ja rakenduste järjekorda. Kõikidel nutikelladel on Bluetoothi ja WiFi ühendused ning osal mudelitel lisaks ka e-SIM-i tugi. Viimane võimaldab kella helistamiseks kasutada isegi sellisel juhul, kui telefoni ennast läheduses ei ole. E-SIM-i toeta mudelitega saab aga telefonikõnet pidada vaid siis, kui telefon on ligiduses ja kellaga ühendatud. Muidugi leidub ka mudeleid, mille sisse üldse rääkida ei saagi. Miinuspoolele võiks nutikellade puhul aga kanda aku kesise vastupidavuse. See jääb tavaliselt paari või kõigest päeva lähedale.

Mida ostmisel jälgida?

Kas telefon on ühilduv? Milline on ekraani suurus ja kvaliteet? Kas e-SIM on toetatud? Oluline on ka veekindluse ulatus. Kuna seade on mõeldud pidevaks kandmiseks, siis saavad sageli otsustavaks ka kella disain ning suurus.

Refereeritud Digitargast.